Läänes ulatub kõrb atlandi ookeani rannikuni, lõunas sahelini. Idas ulatub Sahara Niiluse või Punase mereni. Loodes ulatub Sahara Atlaseni. Põhjas asuvat Kürenaikat ei peeta tavaliselt Sahara osaks; Tripolitaania kuulumine Saharasse on vaieldav.
Saharas valitseb kuiv Troopiline kliima. Eriti põhjaosas sajab vähesel määral talvel vihma; kesk- ja lõunaosas esineb vähesel määral suvist vihma.
Sahara lääneosas on valdavaks tasane Pinnamood. Taimestik on karjakasvatuseks piisav, mistõttu seal hulgub Maure; kuid Põhjavesi tuleb harva pinnale ja oaase on vähe. Sahara keskosas kõrguvad Ahhagari ja Tibesti mäed. Seal, eriti Ahaggaris, on sademeid ja taimi rohkem, mägedest algavates jõgedes esineb voolamist. Paljudes paikades Sahara keskosas on allikaid ja oaase – nende vahel rändlevad Tuareege.
Sahara idaosas asub Liibüa kõrbe tasandik, mis on kliima poolest palju kuivem. Ehkki Liibüa kõrbes leidub nii allikaid kui ka oaase, on see vee ja taimede vähesuses tõttu erinevalt teistest Sahara kõrbe osadest karjakasvatuseks sobimatu.
 |
| (pilt: http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/9/98/Sahara_desert.jpg ) |
Sahara on maailma suurim kõrb - üle 9 miljoni km² viljatut kivist ja liivast pinnast. Sahara kõrb laiub Aafrika mandri põhjaosas, ulatudes Egiptusest ja Sudaanist 5150 km pikkuselt Mauretaania ja Lääne- Sahara läänerannikuni. Ta katab 9269600 km². Sahara hiiglaslikul alal leidub igasugust kõrbemaastikku, lisaks liivakõrbele esineb ka kivi- ja klibukõrbe jms. Kohati katavad maapinda kiviklibu, kruus ja kummalised geoloogilised moodustised. Paljudes paikades, kus kõrb on peale tunginud, esineb kõrbenud rohtlaala. Sahara on kuiv, kohati sajab vihma üksnes 25 cm aastas.
(allikas: http://www.miksike.ee/docs/referaadid/sahara_korb_evelin.htm )
Sahara on rikas mitmetelt maavaradelt. Siin leidub
rohkesti naftat ja maagaasi, samuti mitmeid metallimaake - rauda, vaske, tina,
niklit jne. Maavarade kaevandamise piirkondadesse on tekkinud väikesed
asulad.
Tubli!
ReplyDelete